Minu Võhandu 100 Võhandu aerutamismaratonist olin kuulnud juba aastaid ja et see olevat äge üritus. Minu jaoks oli see arusaamatu - istud 20 h paadis paigal, vehid kätega 100 km järjest, heal juhul veel külmetad ka, istud tagumiku kangeks ja mis selles saab ometi toredat olla...Täiesti arusaamatu, miks peaks keegi seda vabatahtlikult tegema, ja eriti veel, kui pole paadiga sinasõber. Aga mõte oli kuklas ikkagi vaikselt tiksunud, sest seda teevad ka täiesti tavalised inimesed, kellel puudub meeletu aerutamiskogemus ja pigem on harjunud liikuma maismaal. Äkki tasuks ka ikkagi proovida. Eelmisel aastal õnnestus kohtuda ägedate aerutamise tüdrukute Anette ja Lindaga, kuulata nende muljeid Yukon 1000 läbimisest Alaskal ja siis tundus see Võhandu nagu lastelaager suurte maailmas ja otsus oli sündinud. Tuleb järgmisel aastal stardis olla. Ja kuna Reena üldjuhul väga ei puikle vastu igasuguste lolluste läbitegemisele, siis oli ta märkamatult ka "paadis". Suur plaan hakata harjutama ...